III ; programm ja näitlemise võim

Eelviimane päev üllatas.
Analüüsides leidsime, et film „Coming to America“ (Eddie Murphiga) peegeldab endas immigratsioonisädemeid,
Hans ja Grete räägib töötusest ja Pipi Pikksukk on väga feministlik lugu.
Kaunitar ja koletis jällegi rassistlik, sest muinasjututegelased ignoreerivad
koletist, kuna ta on inetu ja arvavad, et sellepärast on ta ka kuri.
Muinasjuttudes on tõde rohkem kui seal tohiks olla – muinasjutud on ju
väljamõeldised. Tundub aga, et inimeste mõttemaailm on üsnagi piiritletud – kõiges
leidub mingi tõepõhi.
Jutud peegeldavad ka rahvuslikku
identiteeti. Eesti lugudes väljendub töökus, austus oma perekonna vastu ja
usaldusprobleemid(seda ei saa ilma välja teenimata). Samal ajal peavad
Lõuna-Euroopa noored oma rahvusväärtusteks armastust, positivismi ja
perearmastust.
Kolmandas osas planeeriti programm
– 55 inimest Islandil, kus kraanivesi pidi imelikult lõhnama. Üsnagi reaalne
tundub mõte, et nendel osalejatel, kes pole grupijuhid ja ei pea osalema
ettevalmistaval kohtumisel kaks päeva enne Starti, tasuks mõelda varem Islandi
pealinna saabumisest, sest nii saab terve ühe päeava rahulikult riigiga
tutvuda. Projekti läbiviimiseks kolib seltskond Keflaviki linna. Lubati
geisrisuplust ning head ülevaadet jää ja tule maast Islandist.
Naljakas, kuigi Island on kogu elu
tundunud meile midagi võimatut, siis nüüd, peale seda kui me tõesti sinna
minemas oleme, siis mõistame, et see on tegelikult üks suur in-the-middle-of-nowhere. Seda tõdeb ka
Islandlaste grupijuht Valdis.
Programmist veel niipalju –
saabumine 19. Veebruat ning tervet päeva täidavad grupimängud ja Maaja sünnipäeva
tähistamine;). Igal õhtul on erinevad tegevused, et sisustada noorte vaba aega.
Juba teisel päeval õpime tundma Islandi kultuurilugu ja igapäevaselt on
keskmiselt kaks töötuba jutuvestmise erinevate aspektide katsetamiseks.
Viimastel päevadel räägime lähemalt Euroopa kodanikuks olemisest ning nendega
kaasnevatest väärtustest.
Vabal ajal, kui toit veel valmis
polnud, tegelesime stand-up-comedy´ga. Põhjamaalaste naljad on kõik sarnased...
Suur aplaus näitekunstnik Jan-Frederikule Norrast(kes on pidevas
suhkruüledoosis ja talle meeldib püksata olla), kes noortevahetusel hakkab
teatritöötuba juhatama. Eks siis näeme, kas kõik need 55 rahvusvahelist noort
tunnevad sama mis meie - end piiridest priina ja lennuvõimelisena- peale
töötuba?

Rahvusvaheline pullimaja 8km Ribe
linnast Lääne-Taanis